Trendikas on olla tark!
Õppevaldkond
Humanitaaria ja kunstid
Õppekavarühm ja õppekava koostamise alus
Keeleõpe, eesti keel võõrkeelena. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem.
Õppe eesmärgid
Eesti keele eksamiks ettevalmistava kursuse eesmärk on A2 keeleoskustaseme saavutamine eesti keeles.
Õpiväljundid
Õpiväljundite saavutamist hinnatakse suulise ja kirjaliku testiga kursuse lõpus.
Kursuse lõpuks õppija
Õpingute alustamise tingimused
A2-tasemel kursusel osalemiseks on eelduseks õppijatel A1-tasemele vastav keeleoskus ja soov jätkata eesti keele õppimist.
Õppijate keeleoskustase selgitatakse välja koolitusfirmasisese vestluse koolitajaga või kirjaliku testiga enne kursust.
Vestluse hindamiskriteerium: soovija oskab lihtsate fraaside ja lausete abil ennast tutvustada ning vastata sama teema küsimustele.
Testi koostamise aluseks on Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem (A1 tasemel keeleoskuse pädevus). Eesti keelt õppida sooviv inimene läbib kohapeal lihtsa isiklike küsimustega testi.
Õppe kogumaht
Maht: 200 akadeemilist tundi, millest 160 tundi on auditoorset tööd ja 40 tundi iseseisvat tööd.
Õppe sisu
TEEMAD
1.
Endast ja teistest rääkimine. Pere ja isikuandmed
Tutvumine ja tutvustamine. Dokumendid ja ankeedid (päritolu, keelteoskus, kodakondsus, kontaktandmed, sünniaeg ja –koht, elukoht, amet, töökoht, perekonnaseis). Perekond ja sugulased. Lihtne info enda, oma pere ja sugulaste kohta.
2.
Haridus
Haridustee. Õppevahendid. Tulevikuplaanid, õppimisvõimalused, karjäärivõimalused, elukestev õpe. Õpitulemused.
3.
Elukutse, amet, töö
Elukutse valik. Erialad, ametid, tööjõuturg ja töötus. Töö otsimine ja pakkumine, CV. Töökuulutused. Tööintervjuu. Tegevused tööl, töökeskkond ja tööalased suhted. Oma töö ja töökoha kirjeldus. Tööülesanded. Tööpäeva kirjeldus.
4.
Teenindus
Inimene teenindaja rollis. Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Pangateenused, postiteenused, iluteenused. Info hankimine ja edastamine. Asjaajamine asutustes. Sildid ja juhised.
5.
Igapäevaelu, kodu ja kodukoht
Olmeprobleemid, eluase. Kodu sisustus. Kodu või korteri kirjeldamine. Kodune majapidamine ja tööjaotus peres. Külaliste kutsumine. Minu päev. Kodukoht ja selle ümbrus. Kodu ümbruse kirjeldus.
6.
Enesetunne, tervis ja heaolu
Enesetunde ja tervisliku seisundi kirjeldus. Haigused. Arstiabi, arsti vastuvõtuajad. Kiirabi kutsumine. Apteegis, ravimid, ravimi infoleht. Sõltuvused.
7.
Vaba aeg, harrastused ja meelelahutus
Harrastused ja huvialad. Vaba aja veetmise võimalused ja eelistused. Sport, muusika, raamatud. Kultuuri- ja meelelahutusüritused. Ürituse kirjeldus. Tähtpäevad. Kutse peole. Kultuuri- ja meelelahutusasutused: asukohad, lahtiolekuajad, piletihinnad jm.
8.
Sisseostud, hinnad
Poed, asukohad, lahtiolekuajad. Info hankimine ja edastamine. Ostude kirjeldus. Kaubad, mõõdud, suurusnumbrid. Kaupade hindade ja kvaliteedi võrdlus. Ostude eest tasumine ja maksetingimused (sularaha, pangakaart).
9.
Söök ja jook
Toitlustusasutused. Väljas söömine. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad, hinnad. Laua broneerimine restoranis. Söök, jook, toitumisharjumused. Menüü, toiduainete ostmine. Toiduretseptid. Suhtlemine söögilauas.
10.
Inimeste suhted ühiskonnas
Inimeste välimus ja iseloomujooned. Inimeste iseloomustamine ja kirjeldamine. Inimeste vahelised suhted. Isiklikud suhted huvirühmas. Teadete ja sõnumite jätmine.
11.
Keskkond, loodus, kohad, ilm
Kodukoha ja asukoha kirjeldamine. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Maakaart. Loodus, loomad, linnud, taimed.
12.
Kultuur ja keeled, keelte õppimine
Kultuurisündmused: toimumiskohad, -ajad, piletihinnad, esinejad. Keeleoskused. Oma keeleoskuse kirjeldus, Keeleõpe ja õppimisvõimalused. Keeleoskuse praktiseerimisvõimalused.
13.
Reisimine, transport, vaatamisväärsused
Reisimisvõimalused ja uued kohad. Reis ja selle planeerimine. Majutus ja broneeringud. Toa broneerimine hotellis. Sõiduplaanid. Ühistransport, ühistranspordi sõiduplaan. Sõidu algus- ja sihtpunkt. Reisi ja majutuse eest tasumine ja maksetingimused. Vaatamisväärsused. Tee leidmine ja juhatamine kaardi abil. Reisielamused. E-kiri oma puhkusest ja postkaart.
OMANDATAVAD KEELETEADMISED
Isikulised asesõnad (pikad ja lühikesed vormid) ja nende käänamine
Nimisõna (käänded, ainsuse ja mitmuse nimetava moodustamine, ühildumine omadus ja arvsõnaga; õpitavate sõnade käändelõpud; kohakäänded, lühike ainsuse sisseütlev).
Küsisõnad, küsimuste moodustamine (küsilausete moodustamine).
Omadussõnad (omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis, käändumatud omadussõnad, omadussõna võrdlusastmed).
5
Arvsõna (põhiarvsõna (1-1000) ja järgarvsõna (1-31), nende ühildumine nimisõnaga, põhiarvsõna ja järgarvsõna kasutamine nimetavas, omastavas, sees- ja alalütlevas käändes, aastaarvude kasutamine, vastused küsimustele millal? mitu? mitmes? mitmendal? mitmendas?).
Tegusõna (pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, käskiv ja tingiv kõneviis, tegusõna põhivormid, ma- ja da- infinitiivi kasutamine, rektsioon).
Muutumatud sõnad (sidesõnad ja määrsõnad, sidesõnad lihtlausetes).
Lause struktuur (lausete moodustamine, sõnade järjekord lausetes).
Kiri ja hääldus (Eesti tähestik, hääliku ja tähe vaheline seos, lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud: g,b,d, hääldamine, rõhk, hääldamise erinevused eesti ja vene keeles, kirjutamine).
Kirjutamine:
Ankeetide, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Postkaardi kirjutamine (õnnitlus- või tänukaart, reisipostkaart). Kutse koostamine. Minu päev. CV. Ametlik ja mitteametlik e-kiri, märkmete tegemine, lühikirjand (40 – 100 sõna), arvamuste-argumentide avaldamine.
Sõnavara:
Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara.
Õppemeetodid:
A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning keelefunktsioone nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Täienduskoolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest.
Aktiivõppemeetoditest kasutatakse probleemõpet, avastusõpet, rollimänge, ülesanded keelekeskkonnas. Probleemõpet rakendatakse nii individuaalse kui ka paaris- ja rühmatööna.
Traditsioonilistest meetoditest kasutatakse kuulamis-, lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja tõlkeharjutusi, loengut, konspekteerimist, jutustamist.
Kuulamine on suunatud oskusele haarata suulist kõne kuulates võtmesõnu, sõnaühendeid ja fraase.
Grammatikat õpitakse kasutades keeleloogikat ja seda kinnistatakse tegelikus kõnepraktikas.
Õpetaja valib õppetöö käigus harjutused ja tegevused, mis on õppijale jõukohased ja arendavad. Õpetaja jälgib õppija progressi ning suunab teda iseseisvale tööle.
Intensiivse kõnekeele praktika ajal arendatakse korrektse kõnekeele harjumusi, suurendatakse sõnavara, mida saavutatakse uute sõnade ja grammatiliste konstruktsioonide kasutamisega spetsiaalselt modelleeritud küsimustes, keelesituatsioonides, rollimängudes ja pidevas suhtlemises.
Õppijad saavad harjutada niisuguseid situatsioone, millesse nad võivad sattuda reaalses keelekeskkonnas.
Iseseisev töö:
Jooksvad iseseisvad tööd, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas. Õppijad valmistavad ette suulisi ja kirjalikke koduülesandeid kogu täienduskoolituse vältel. Õppimiseks ja teadmiste kontrollimiseks kasutatakse interaktiivseid harjutusi ja keeleteste.
Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid:
Kursuse lõpetamise tingimusteks on õppija osalemine auditoorsetes tundides vähemalt 60 protsendi ulatuses auditoorse õppe kogumahust, kõikide kodutööde esitamine ja positiivse tagasiside saamine. Tasemekoolituse eduka läbimise lõpus toimub koolitusfirmasisene eksam, mille edukal sooritamisel saab õppija tunnistuse. Õppija peab kursuse lõpus sooritama keeleksami, milles mõõdetakse A2-tasemel kõiki osaoskusi. Iga osaoskuse eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti. Õpiväljundid loetakse omandatuks, kui iga osaoskuse eest on saadud vähemalt 13 punkti. Mitte ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.
Tõend väljastatakse õppijale juhul, kui ta ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.
Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule.
Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus.
Eesti keele A2 kursusi viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.
Eesti keele eksamiks ettevalmistava kursuse eesmärk on B1 keeleoskustaseme saavutamine eesti keeles.
Õpiväljundid:
B1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitusel osalemise eelduseks on:
Õppijate keeleoskustase selgitatakse välja koolitusfirmasisese vestluse koolitajaga või kirjaliku testiga enne kursust. Vestluse hindamiskriteerium: soovija oskab lihtsate fraaside ja lausete abil ennast tutvustada ning vastata sama teema küsimustele.
Testi koostamise aluseks on Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem (A2 tasemel keeleoskuse pädevus).
Kogu maht – 200 akadeemilist tundi, millest 160 tundi on auditoorset tööd ja 40 tundi iseseisvat tööd
Endast ja teistest rääkimine
Tutvumine ja tutvustamine. Isikuandmed. Enda ja oma pere põhjalik tutvustamine. Pere Info edastamine ja küsimine enda ja teiste hariduse, elukutse, ameti ja huvide kohta. Pere traditsioonid. Pühad ja tähtpäevad. Erinevate ankeetide täitmine.
Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine (kutseharidusasutused, koolieelsed lasteasutused, kõrgkoolid ja täiskasvanuõpe, õppeained, info õppeasutuste kohta, õppevahendid, karjäärivõimalused, elukestev õpe). Keelteoskus.
Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööjõuturg ja töötus. Töökuulutused, töö otsimine ja pakkumine. Tööintervjuu, CV. Tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Tööülesannete kirjeldamine. Töökeskkond ja töötingimused. Tööalased suhted.
Inimene teenindaja rollis. Pangateenused, postiteenused ja iluteenused (juuksur, ilusalong, kingaparandus). Info hankimine ja edastamine. Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Sildid ja juhised. Asjaajamine asutustes. Info hankimine ja jagamine telefonis ja internetis. Avalikud asutused (politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, turvateenistus, tarbijakaitse, kohus ja uurimisorganid, õigusabi, päästeteenistus, sotsiaalabi ja haigekassa asutused).
Oma pere elu kodus, tööl ja koolis. Elamistingimused ja eluase. Ruumid ja sisustus. Argipäev kodus. Kodu ja kodukoha plussid ja miinused. Kodukoht ja selle ümbruse kirjeldus. Kodune majapidamine ja peresisene tööjaotus. Kodu ja turvalisus. Külaliste kutsumine ja külaskäik. Viisakusvestlus. Minu päev.
Enesetunne ja tervislik seisund. Enesetunde kirjeldus ja kaebused. Isiklik hügieen. Arstiabi ja vastuvõtule registreerimine. Arsti vastuvõtuajad. Apteegis. Ravimi infoleht. Kiirabi kutsumine.
Vaba aeg ja meelelahutus
Vaba aja sisustamise viisid, võimalused ja plaanid. Kultuuri-, lõbustus- ja spordiasutused. Kultuuri- ja spordiürituste teenused. Enda eelistuste väljendamine ja põhjendamine. Meedia (tele- ja raadiosaated, arvuti ja interneti kasutamine). Infootsingud ja veebisuhtlus. Kultuurihuvid (kirjandus, muusika, kunst, teater, kontserdid, näitused, muuseumid). Sündmuste ja muljete kirjeldus.
Sisseostud ja hinnad
Sisseostude tegemine ja ostukohad. Info hankimine ja jagamine poodide, nende asukoha, lahtiolekuaegade kohta ning kaupade, nende hinna ja maksmistingimuste kohta. Toiduained ja tarbekaubad. Kauba ostuvõimalused ja ostude kirjeldus. Kaubad, mõõdud, suurusnumbrid. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised.
Toitlustamine, söök ja jook
Toitlustusasutused ja nende asukohad. Söögi- ja joogikohtade reklaamid, nende klientuur ja stiil. Toitumisharjumused. Laua reserveerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Vestlus teenindaja või müüjaga. Toitlustusasutuses tasumine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid.
Sõbrad ja sõpruskond. Sõprus ja kirjavahetus. Meeldejäävad sündmused ja kohtumised inimestega (eesmärgid ja tegevused). Sündmuse kirjeldus.
Keskkond, kohad, loodus, ilm
Kodupaiga vaatamisväärsused. Info hankimine ja edastamine vaatamisväärsuste kohta. Võõrad maad, rahvad ja kultuurilised iseärasused. Maa ja linn. Loodus ja ilm. Info hankimine ja edastamine loodusobjektide ja ilmaolude kohta. Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid (loodushoid). Oma kodukoha ja looduse kirjeldus. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Kaardid, skeemid ja infovoldikud.
Eesti kultuur. Kultuurisündmused ja -üritused. Info hankimine kultuurisündmuste kohta ning nende kirjeldamine.
Aktiivne puhkus (reisimine ja matkamine). Reisimisvõimalused, matka- ja reisikaaslased. Reisimise eelistused. Reisiks valmistumine. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade ja huvipunktide kirjeldamine. Transport ja liiklus. Kaubavedu ja veoteenus. Vaatamisväärsused. Reisielamused ja nende kirjeldus.
Isikulised ja küsivad asesõnad ning siduvad asesõnad, käänamine.
Nimisõna (ühildumine omadussõnaga, nimisõna ainsuse ja mitmuse põhikäänded; mitmuse käänete moodustamine; vokaallõpuline mitmuse osastav; mitmuse osastava sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; nimisõna osastava käände mitmuse moodustamine ja kasutamine koos sõnadega palju/vähe, suur valik/väike valik, osa/enamus, rohkesti jm.; sise- ja väliskohakäänded; sisseütleva käände lühike vorm; sünonüümid, antonüümid; liitsõnad).
Küsisõnad, küsimuste moodustamine.
Omadussõnad (omadussõna võrdlusastmed ja käänamine).
Arvsõna (põhiarvsõna ja järgarvsõna käänamine, nende ühildumine nimisõnaga, aastaarvude kasutamine).
Tegusõna (pööramine olevikus ja lihtminevikus, rektsioon, olulisemad rektsioonierinevused, kindel, käskiv, kaudne ja tingiv kõneviis, liht- ja ühendverbid; modaalverbid; ma- ja da-infinitiivi kasutamine; tegusõna põhivormid ja nendest moodustatavad teised vormid; tegusõna ajad: liht-, täis- ja enneminevik).
Muutumatud sõnad (sidesõnad (liht- ja liitlauses); kaassõna (ees- ja tagasõna) kasutamine; määrsõnad: aja-, viisi- ja kohamäärsõnad; määrsõna võrdlusastmed).
Lause struktuur (lausete moodustamine, sõnade järjekord lausetes; nimetav, omastav ja osastav sihitisena).
Kiri ja hääldus (hääldamine, olulisemad kokku- ja lahkukirjutamise juhud; suur ja väike algustäht; võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjutus; vene pärisnimede kirjutamine eesti keeles; kirjavahemärgid, sh otsekõne puhul).
Ankeetide, avalduste, taotluste, registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Müügikuulutuste ja tööpakkumiste koostamine. Tarbekirjade, olmeteksti, ümberjutustuse kirjutamine. Märkmete tegemine kirjutamine loetud või kuuldud teksti kohta. Tööpäeva kirjeldus. CV. Ametlik ja mitteametlik kiri, kokkuvõte loetud artiklitest, lühiettekanded, arvamuste-argumentide avaldamine. Elamuste kirjeldamine. Järgib teadlikult keelereegleid ja põhilisi õigekirjareegleid.
Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid.
B1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis-, ja kirjutamisoskust ning keelefunktsioone nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Täienduskoolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest. Aktiivõppemeetoditest kasutatakse probleemõpet, avastusõpet, rollimänge ja ülesandeid keelekeskkonnas. Õppijad vastavad küsimustele, täidavad töölehti, lahendavad ülesandeid, peavad kõnesid. Sisemist aktiivsust aitab hoida ka see, kui õppemeetodeid vaheldada. Õpetaja paneb iga õppijat olukorda, kus ta peab leidma mitte ainult vastuseid, vaid oskama neid enda jaoks lahti mõtestada ja kaaslastele põhjendada. Probleemõpet rakendatakse nii individuaalse kui ka paaris- ja rühmatööna.
Traditsioonilistest meetoditest kasutatakse kuulamis-, lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja tõlkeharjutusi, loengut, konspekteerimist, jutustamist ning sõnavara arendamist.
Kuulamine on suunatud oskusele haarata suulist kõne kuulates võtmesõnu, sõnaühendeid ja fraase. Grammatikat õpitakse kasutades keeleloogikat ja seda kinnistatakse tegelikus kõnepraktikas.
Intensiivse suhtluskeele praktika ajal - arendatakse korrektse kõnekeele harjumusi, suurendatakse sõnavara, mida saavutatakse uute sõnade ja grammatiliste konstruktsioonide kasutamisega spetsiaalselt modelleeritud küsimustes, keelesituatsioonides, rollimängudes ja pidevas suhtlemises.
Eesti keele B1-taseme kursusi viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.
Eesti keele eksamiks ettevalmistava kursuse eesmärk on valmistada õppija ette eesti keele B2-taseme eksami edukaks sooritamiseks ning B2 keeleoskustaseme saavutamine eesti keeles.
kirjutab selgeid ja detailseid tekste huvi pakkuvatel teemadel, samuti esseed, aruannet, referaati ning ameti- ja isiklikke kirju;
mõistab eestikeelset kõnet, teleuudiste, ühiskonna- ja poliitikasaadete ning filmide sisu;
loeb pikki ja keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm);
mõistab probleemartikleid, kus autorid esitavad erinevaid seisukohti ja hoiakuid;
suhtleb emakeelsete kõnelejatega ladusalt ja spontaanselt;
osaleb aktiivselt arutelus tuttaval teemal, avaldab arvamust ja annab tagasisidet:
selgitab ja põhjendab oma vaatenurka ning võrdleb erinevaid seisukohti;
kirjeldab üksikasjalikult sündmusi ja olukordi.
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitusel osalemise eelduseks on:
B1-taseme eesti keele tasemeeksami edukas sooritamine;
õppijatel B1-tasemele vastav keeleoskus ja soov jätkata eesti keele õppimist.
Õppijate keeleoskustase selgitatakse välja koolitusfirmasisese vestluse koolitajaga või kirjaliku testiga enne kursust. Testi koostamise aluseks on Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem (B1 tasemel keeleoskuse pädevus).
Maht: 500 akadeemilist tundi, millest 250 tundi on auditoorset tööd ja 250 tundi iseseisvat tööd.
Enda selge ja üksikasjalik tutvustamine: päritolu, rahvus, keeled, kodakondsus, pere, haridustee, töökoht, iseloom, välimus, hoiakud. Mina isiksusena teiste seas. Tugevad ja nõrgad küljed, pere rollid, peretraditsioonid, armastus, abielu, lapsed, peresuhted, käitumisnormid.
Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine (haridussüsteem, koolivõrk, õppimisvõimalused, täiendkoolitused, ümberõpe, tasuta ja tasuline õpe, õppelaen, õppimine välismaal). Erialaste tekstide mõistmine. Õppija areng. Stipendiumitaotlus. Motivatsioonikiri.
Elukutsed ja elukutse valik. Tööjõuturg. Töötus. Töökeskkond ja töötingimused. Tööd puudutavad küsimused. Töökoosolekud ja läbirääkimised, sõnavõtt. Suhted kollektiivis. Tööalased probleemid ja olukorrad. Oma ameti, elukutse või töö vajalikkuse, huvitatuse, iseloomu ja omaduste selgitamine.
Lahtiolekuajad, asukohad, teenuste liigid, hinnad ja raha. Pangas, postkontoris, juuksuris jm. Teenindusega seotud olukorrad. Hinnangu andmine teenindusele. Kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine. Kaebusele reageerimine. Probleemsed olukorrad teenindusasutustes. Info hankimine ja jagamine telefonis ja internetis.
Oma kodukoha kirjeldus, plussid ja miinused. Elukohad ja kolimine. Eluase. Elamistingimused. Elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale. Probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine. Majapidamine. Perekond, lähedased ja kodune elu. Külaliste kutsumine. Viisakusvestlus.
Enesetunne ja tervislik seisund, arstiabi palumine. Õnnetusjuhtumid ja nende kirjeldus. Tervislik eluviis, eluviisimuutused. Taastusravi. Haigused, nende sümptomid ja ravi. Eesti tervishoiusüsteem, selle head ja vead. Tervisekindlustus.
Vaba aeg ja meelelahutus (vaba aja veetmise võimalused, harrastused ja meelelahutusviisid, vestlused raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest, raadio- ja telesaated, arvuti ja Internet).
Ostukohad, eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas. Reklaami plussid ja miinused, reklaamiviisid ja –teemad, reklaami mõju inimestele.
Pere ja kodukandi toitumisharjumused, söögi ja joogi valik. Lauakombed. Alkoholi tarbimine. Lemmiktoit ja –jook. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad ja hinnad. Lemmiksöögikohad. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid. Kaebuse esitamine ja probleemi lahendamise variandid.
Era- ja töösuhted. Rühmituse või organisatsiooni eesmärgid ja tegevused. Ühiskonna ja oma kogukonna struktuur. Ühiskonna korraldus. Erinevate organisatsioonide kohta info hankimine. Ühiskonna hüved ja pahed. Oma õigused ja kohustused. Sündmuse kirjeldus. Era- ja töösuhete sõlmimine. Valimissüsteem, enda või oma huvirühma vaadete esindamine.
Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide ja ilmaolude kohta. Keskkonnakaitse ja reostamine. Keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid. Enda roll keskkonnakaitses. Vaatamisväärsused. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik, kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. Ilmateade. Kaardid ja infovoldikud.
Eesti kultuur ja ajalugu, kultuurinähtustesse suhtumine. Oma rahvusrühma kultuurihuvi. Oma vaadete edastamine võõrkeelte õppimisele ja teiste kultuuridega tutvumisele. Inimeste erinevad kultuuritaustad. Rahvuskultuurid. Kombed ja tavad.
Aktiivne puhkus, reisimine ja matkamine. Reisimisvõimalused ja reisieelistused. Pretensioonide esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelliteenuste osutamise madala kvaliteedi korral. Probleemide lahendamine. Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve, toll. Kohtade, piirkondade, huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus.
14.
Poliitika, aktuaalsed sündmused
Poliitilised vaated. Oma poliitiliste vaadete ja seisukohtade tutvustamine ja kaitsmine. Poliitilised uudised ja päevakajalised sündmused. Info hankimine päevakajaliste sündmuste kohta. Meedia (ajalehed ja -kirjad, uudiste portaalid). Päevakajalise sündmuse kirjeldus.
15.
Majandus- ja õigussuhted
Kodanike põhiõigused ja – kohustused. Eesti õiguskord. Eesti majandussüsteem ja - elu. Politsei ja kohtusüsteemi kohta info hankimine ning päringule vastamine. Vaated majandusele. Kuritegevus ja turvaline elu. Kuriteo kirjeldus, kuriteo uurimiskäik. Pöördumine õiguskaitseorganitesse.
Asesõnad ja nende käänamine (isikulise asesõna käänamine koos nimisõnaga, enesekohased, vastastikused ja umbmäärased asesõnad).
Nimisõna (käänded, käänete moodustamine ja funktsioonid (kõik käänded), käänetevahelised seosed, mitmus, ühildumine omadussõnaga, tüvede variatiivsus (astmevaheldus), mitmuse käänete kordamine; hulgafraasid, pärisnimede käänamine; võõrsõnade käänamine, sünonüümid, antonüümid, fraseologismid.
Arvsõna (põhiarvsõna ja järgarvsõna käänamine).
Tegusõna (tegusõna põhi- ja peavormid, põhivormide astmevahelduslikud suhted, pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus, rektsioon, käskiv, kaudne ja tingiv kõneviis, ühend- ja väljendverbid, ma- ja da-tegevusnimi, ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks), modaalverbid, umbisikuline tegumood (olevik, minevik); sihitud ja sihilised tegusõnad, rektsioonierinevused).
Muutumatud sõnad (kas- ja sidesõnad, kaassõnafraasid erinevate käänetega, kohakaassõnade paljusus; kaassõnarektsioon; määrsõna: kohamäärsõnad, aja-, viisi- ja seisundimäärsõnad; sidesõna: kõik alaliigid.
Lause struktuur (liht ja liitlause, lausete moodustamine, sõnade järjekord lausetes, täis- ja osasihitis, kaudkõne, lauselühend, otsekõne, kaudkõne, ühildumine).
Kiri ja hääldus (õigekiri, tekstide vormistamine, stiil, ilukirjanduslike ja tarbetekstide ümberjutustused, hääldamine, kirjutamine, kirjavahemärgid, jutumärkide kasutamine, poolt- ja vastuargumentide sõnastamine, arutluste kirjutamine).
Sõnamoodustus (tuletusliited ja nende kasutamine, enam kasutatavad nimi-, omadus-, tegu ja määrsõnaliited).
Ankeetide, taotluste ja registreerimisvormide täitmine. Info küsimine ametiasutustest. Kaebuse koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Lugemispäeviku sissekanne. Sotsiaalmeedia postitus. Tootetutvustus. Müügipakkumised. Tööpäeva kirjeldus. Lühiaruande ja ettekande koostamine. CV ja motivatsioonikiri. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Lühikirjandid ja ümberjutustused. Töökirjad, kutsed, tänukirjad.
Ülaltoodud kõnearendusteemade sõnavara. Sünonüümid ja antonüümid. Eesti vanasõnad ja kõnekäänud. Lühendid.
B2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning keelefunktsioone nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Täienduskoolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest.
Tundides kasutatakse aktiivõppe võtteid: suhtlus- ja probleemülesanded, rollimängud, infolüngaga ülesanded, paaris- ja rühmatöö, ajurünnak, loovülesanded; kommunikatiivseid ja ülesandepõhiseid meetodeid. Õpetaja paneb iga õppijat olukorda, kus ta peab leidma mitte ainult vastuseid, vaid oskama neid enda jaoks lahti mõtestada ja kaaslastele põhjendada.
Intensiivse suhtluskeele praktika ajal arendatakse korrektse kõnekeele harjumusi, suurendatakse sõnavara, mida saavutatakse uute sõnade ja grammatiliste konstruktsioonide kasutamisega spetsiaalselt modelleeritud küsimustes, keelesituatsioonides, rollimängudes ja pidevas suhtlemises.
Õppetöö käigus kasutatakse kõikvõimalikke võtteid ja tegevusi: piltide kirjeldamine, lühiettekanne, sõnavõtt, arutelu, rollimängud, õppijate intervjuud, küsimustele vastamine, ankeetide ja küsimustike täitmine, isiklike ja ärikirjade kirjutamine, tasemetestid avalike teadeannete kuulamine, meediakanalite kuulamine (raadio, televisioon, salvestised), loengud, kirjavahetuse lugemine, lugemine info hankimiseks ja arutlemiseks, kontrollküsimused õppijate lugemismaterjali hindamiseks.
B2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus arendab kõiki osaoskusi ja keelefunktsioone ning lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest.
tunnistus
Kursuse lõpetamise tingimusteks on õppija osalemine auditoorsetes tundides vähemalt 60 protsendi ulatuses auditoorse õppe kogumahust, kõikide kodutööde esitamine ja positiivse tagasiside saamine. Tasemekoolituse eduka läbimise lõpus toimub koolitusfirmasisene eksam, mille edukal sooritamisel saab õppija tunnistuse. Õppija peab kursuse lõpus sooritama keeleksami, milles mõõdetakse B2-tasemel kõiki osaoskusi. Iga osaoskuse eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti. Õpiväljundid loetakse omandatuks, kui iga osaoskuse eest on saadud vähemalt 13 punkti. Mitte ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.
tõend
Eesti keele B2-taseme kursusi viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.
Eesti keele eksamiks ettevalmistava kursuse eesmärk on valmistada õppija ette eesti keele C1-taseme eksami edukaks sooritamiseks ning C1 keeleoskustaseme saavutamine eesti keeles.
suhtleb emakeelsete kõnelejatega ladusalt ja spontaanselt ning mõistab eestikeelset kõnet, teleuudiste, ühiskonna- ja poliitikasaadete ning filmide sisu;
osaleb aktiivselt aruteludes erinevatel teemadel, avaldab arvamust ja annab tagasisidet ning põhjendab oma vaatenurka;
loob selget, loogilist ja üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid;
kasutab grammatiliselt korrektset keelt erinevates situatsioonides ning kirjeldab üksikasjalikult sündmusi ja olukordi.
C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitusel osalemise eelduseks on:
B2-taseme eesti keele tasemeeksami edukas sooritamine;
õppijatel B2-tasemele vastav keeleoskus ja soov jätkata eesti keele õppimist.
Õppijate keeleoskustase selgitatakse välja koolitusfirmasisese vestluse koolitajaga või kirjaliku testiga enne kursust. Testi koostamise aluseks on Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem (B2 tasemel keeleoskuse pädevus).
ISIKLIK ELU
1.1.
Isikuandmed ja perekond
Andmed, mis väljendavad isiku füüsilisi, majanduslikke jm omadusi. Enda põhjalik tutvustamine, küsimuste, taotluste, probleemide ja soovidega pöördumine ametiisikute poole. Mina isiksusena teiste seas. Tugevad ja nõrgad küljed; pere rolled; peretraditsioonid; armastus ja abielu; lapsed ja peresuhted; käitumisnormid.
1.2.
Kodu ja kodukoht
Oma kodukoha kirjeldus, plussid ja miinused. Eluaseme ost, müük ja üür. Kinnisvaratehingute ja kinnisvara haldamisega seotud info. Eluase. Elamistingimused. Elamistingimustega seotud kaebuste ja nõuete esitamine teenuse pakkujale. Probleemsed situatsioonid elukohas ja probleemide lahendamine. Turvalisus, kindlustus ja majapidamine.
1.3.
Igapäevaelu
Igapäevaelu. Raadio- ja teleuudised. Majanduslikud probleemid. Info haldamine ja üksikasjalike juhiste järgimine. Soovide esitamine ja faktiteabe mõistmine igapäevaeluga seotud teemadel. Asjakohased arutelud aktuaalsetel teemadel. Suhtlus ametiasutuses (maksuamet, sotsiaal jm). Perekond, lähedased ja kodune elu. Külaliste vastuvõtt kodus ja töökohal. Võõrustaja.
1.4.
Vaba aja veetmise võimalused. Harrastused ja meelelahutusviisid. Vestlused raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest. Raadio- ja telesaated. Arvuti ja Internet. Reisimine.
AVALIK ELU
2.1.
Eesti ühiskond
Eesti ühiskonna, inimese kodukoha ja huvirühma elu aktuaalsed sündmused. Päevakajaliste sündmuste kirjeldus. Erakondlikud ja üldised poliitilised vaated. Oma poliitiliste vaadete, seisukohtade tutvustamine ja kaitsmine. Valimistel osalemine kandidaadina. Massimeedia materjalide uudised ja muu info. Päevakajalised poliitilised sündmused ja poliitilised vaidlused. Sotsiaalmeedia. Rahvusvaheline olukord ja riikidevahelised suhted. Riigikaitse. Intervjueerimine ja intervjuu andmine.
2.2.
Kodanike põhiõigused ja –kohustused. Eesti õiguskord. Eesti majandussüsteem ja -elu. Politsei ja kohtusüsteemi kohta info hankimine ning päringule vastamine. Vaated majandusele. Kuritegevus ja turvaline elu. Kuriteo kirjeldus ja uurimiskäik. Pöördumine õiguskaitseorganitesse.
2.3.
2.4.
Lahtiolekuajad ja asukohad. Teenuste liigid, hinnad ja raha. Pangas, postkontoris, juuksuris jm. Teenindusega seotud olukorrad. Hinnangu andmine teenindusele. Kaebuse esitamine ning konfliktsituatsiooni lahendamine. Kaebusele reageerimine. Probleemsed olukorrad teenindusasutustes. Info hankimine, jagamine telefonis ja internetis.
2.5.
Sisseostude tegemine
Ostukohad, eelistused poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas. Reklaami plussid ja miinused. Reklaamiviisid ja –teemad ning reklaami mõju inimestele. Ostude kirjeldus. Kauba hinna ja kvaliteedi võrdlus. Sooduspakkumised. Ettepanekud ja kaebused toodete ja kaupade kohta. Tarbimine ja internetikaubandus. Kasutusjuhendid.
2.6.
Pere ja kodukandi toitumisharjumused. Söögi ja joogi valik. Lauakombed. Alkoholi tarbimine. Lemmiktoit ja –jook. Söögikohtade asukohad, lahtiolekuajad ja hinnad. Lemmiksöögikohad. Laua broneerimine restoranis. Menüüd ja toidu tellimine. Söögi ja joogi pakkumine. Toiduretseptid. Kaebuse esitamine ja probleemi lahendamise variandid.
2.7.
Enesetunne ja tervislik seisund. Arstiabi ja selle kättesaadavus. Õnnetusjuhtumid ja nende kirjeldus. Tervislik eluviis ja eluviisi muutused. Taastusravi. Haigused, nende sümptomid ja ravi. Eesti tervishoiusüsteem ning selle head ja vead. Tervisekindlustus. Vaimne tervis.
2.8.
Keskkond
Info hankimine ja edastamine piirkonna, loodusobjektide ja ilmaolude kohta. Keskkonnakaitse ja reostamine. Keskkonna probleemid ja nende lahendamisviisid. Enda roll keskkonnakaitses. Vaatamisväärsused. Prügi ja jäätmekäitlus. Oma kodukoha, selle looduse ja vaatamisväärsuste kirjeldus. Piirkondade geograafia ja kultuurilised iseärasused. Ilmastik ja kliima. Aastaaegade kirjeldus. Tee küsimine ja juhatamine. lmateade. Kaardid ja infovoldikud.
2.9.
Reisimine
Aktiivne puhkus, reisimine ja matkamine. Reisimisvõimalused ja reisieelistused. Pretensioonide esitamine reisibüroo, transpordifirma või hotelliteenuste osutamise madala kvaliteedi korral. Probleemide lahendamine. Ühistransport ja liiklus. Piiriülene reisimine, piirivalve ja toll. Kohtade, piirkondade ja huvipunktide kirjeldamine. Reisielamuse kirjeldus.
TÖÖ
3.1.
Elukutse
Elukutsed ja elukutse valik. Karjääri planeerimine. Tööjõuturg. Töötus. Oma ameti, elukutse või töö vajalikkuse, huvitatuse, iseloomu ja omaduste selgitamine.
3.2.
Tööelu
Töökeskkond ja töötingimused. Tööd puudutavad küsimused. Töökoosolekud ja läbirääkimised ning sõnavõtt. Suhted kollektiivis. Tööalased probleemid ja olukorrad. Ametikirjade koostamine. Tööstress ja läbipõlemine.
HARIDUS
4.1.
Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine ja probleemide arutelu (riiklikud ja eraõppeasutused; õppimisvõimalused; täiendkoolitused; ümberõpe; kohustuslik kooliharidus; iseõppimine; koolikeskkond ja -traditsioonid; noorteorganisatsioonid; edasiõppimisvõimalused Eestis ja välismaal; elukestev õpe ja õppimise vormid). Vestlus lapse arengu, edasijõudmise, käitumise, suhtlusoskuse jms teemal lapsevanemana või haridustöötajana. Väitlus hariduses arutamist vajavatel teemadel. Lühiettekanded ja avalikud teemad.
4.2.
Kultuur ja keeled
Keele- ja kultuurierinevused. Eesti kultuur ja ajalugu. Mitmekultuuriline ühiskond. Oma rahvusrühma kultuurihuvi kirjeldus ning sellega tegelemise võimalused. Inimeste erinevad kultuuritaustad. Keeleõppe vajalikkus ja eelised. Mitmekeelsus ja keelteoskuse kasu. Oma vaadete edastamine võõrkeelte õppimisele ja teiste kultuuridega tutvumisele. Keelepoliitika. Multikultuursus ja identiteet.
Nimisõna (käänded, käänete moodustamine ning funktsioonid (kõik käänded); käänetevahelised seosed; mitmus, ühildumine omadussõnaga; tüvede variatiivsus (astmevaheldus); mitmuse käänete kordamine; hulgafraasid, pärisnimede käänamine; võõrsõnade käänamine; sünonüümid, antonüümid ja fraseologismid.
Omadussõnad ja nende käänamine ning omadussõna võrdlusastmed.
Arvsõna: põhi- ja järgarvsõna käänamine; põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga.
Tegusõnad (tegusõna pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus; rektsioon; käskiv, kaudne ja tingiv kõneviis; ühend- ja väljendverbid; ma- ja da- tegevusnimi ning ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata, -maks); modaalverbid; isikuline ja umbisikuline tegumood (olevik, minevik); sihitud ja sihilised tegusõnad, rektsioonierinevused).
Muutumatud sõnad (kas- ja sidesõnad; ees- ja tagasõnad; sidesõnade punktuatsiooni reeglid; kaassõnafraasid erinevate käänetega; kohakaassõnade paljusus; kaassõnarektsioon; määrsõna ja määrsõna võrdusastmed).
Sihitise käänded.
Kesksõnad: v-, tav-, tud- ja nud-kesksõnad.
Sõnamoodustus (liitsõnad, tuletiste käänamine ja pööramine; rööpvormid; rõhuliide -ki ja –gi).
Sõnade kokku-ja lahkukirjutamine.
Kujundlikud väljendid.
Veaohtlikud nimi-ja tegusõnad.
Võõrsõnad: ortograafia ja semantika.
Algustäheortograafia.
Lause struktuur (liht ja liitlause; lausete moodustamine ja sõnade järjekord lausetes; täis- ja osasihitis; kaudkõne; lauselühend; otsekõne, kaudkõne ja ühildumine).
16.
Kiri ja hääldus (õigekiri ja tekstide vormistamine; stiili valik vastavalt keeleolukorrale; ilukirjanduslike ja tarbetekstide ümberjutustused; hääldamine, kirjutamine ja kirjavahemärgistamine; jutumärkide kasutamine; poolt- ja vastuargumentide sõnastamine; arutluste kirjutamine).
Info küsimine ametiasutustest. Kaebuse koostamine. Ümbruse kirjeldus, minevikusündmuste kirjeldus. Sotsiaalmeedia postitus. Blogipostitus ürituse külastamise kohta.
Tootetutvustus. Müügipakkumised. Reklaamtekstid. Aruande ja ettekande koostamine. Aruande ja ettekande koostamine. CV ja motivatsioonikiri. Ametlik ja mitteametlik kiri. Kokkuvõte loetud artiklist. Arvamusartikkel. Lühikirjandid ja ümberjutustused. Töökirjad, kutsed ja tänukirjad. Kõne. Pressiteade.
C1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning keelefunktsioone nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Täienduskoolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest.
Iseseisev töö: sisaldab tundides käsitletud materjali harjutamist ja kasutamist. Õppijad saavad iga tunni lõpus vastava teemaga seotud harjutused. Iseseisev töö hõlmab sõnavara- ja grammatikaharjutusi, kuulamis-, rääkimis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamise ülesandeid vastavalt käsitletud teemadele ja õpiväljunditele. Iseseisva töö hulka läheb ka loovtekstide ja kokkuvõtete kirjutamine, mitmesuguste tekstide lugemine, ettekannete koostamine, eestikeelsete saadete kuulamine ja vaatamine ning keelekandjatega suhtlemine. Õpetaja annab õppijatele tagasisidet.
C1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus arendab õppijate kõnelemis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning keelefunktsioone. Kursus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest.
Kursuse lõpetamise tingimusteks on õppija osalemine auditoorsetes tundides vähemalt 75 protsendi ulatuses auditoorse õppe kogumahust, kõikide kodutööde esitamine ja positiivse tagasiside saamine. Tasemekoolituse eduka läbimise lõpus toimub koolitusfirmasisene eksam, mille edukal sooritamisel saab õppija tunnistuse. Õppija peab kursuse lõpus sooritama keeleksami, milles mõõdetakse C1-tasemel kõiki osaoskusi. Iga osaoskuse eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti. Õpiväljundid loetakse omandatuks, kui iga osaoskuse eest on saadud vähemalt 13 punkti. Mitte ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti.
Eesti keele C1-taseme kursusi viivad läbi eesti keele kui võõrkeele õpetaja või eesti filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täis
Keeleõpe, soome keel võõrkeelena. Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem.
Soome keele kursuse eesmärk on A2 keeleoskustaseme saavutamine eesti keeles.
teeb ennast tuttavas situatsioonis lihtsal viisil arusaadavaks, kuigi otsib sõnu ja teeb vigu ning räägib kaasa;
kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
mõistab lihtsat teksti (menüüd, reklaamid, sõiduplaanid, tööpakkumised);
teeb märkmeid ja koostab väga lihtsat isiklikku kirja ning tarbeteksti;
esitab lihtsaid küsimusi vajalikku info saamiseks eestikeelses keskkonnas.
A2-tasemel kursusel osalemiseks on eelduseks õppijatel A1-tasemele vastav keeleoskus ja soov jätkata soome keele õppimist.
Testi koostamise aluseks on Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteem (A1 tasemel keeleoskuse pädevus). Soome keelt õppida sooviv inimene läbib kohapeal lihtsa isiklike küsimustega testi.
A2-taseme soome keele täienduskoolitusel arendatakse rääkimis-, kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust ning keelefunktsioone nii traditsioonilisi kui ka aktiivõppemeetodid kasutades. Täienduskoolitus lähtub kommunikatiivse keeleõppe põhimõtetest.
Soome keele A2 kursusi viivad läbi soome keele kui võõrkeele õpetaja või soome filoloogi kvalifikatsiooniga, varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega õpetajad.
created with